EP: riigi finantssektori seis on hea

Eesti majanduskasv oli selle aasta esimeses pooles endiselt tagasihoidlik, kuid järgmistel aastatel peaks see mõnevõrra kiirenema. Majanduskasv võib siiski väliskeskkonna võimaliku negatiivse arengu tõttu kujuneda prognoositust märksa kesisemaks.

Euroala majandus on taastunud oodatust aeglasemalt. Paljude euroala riikide kõrge töötuse ja võlakoormusega seotud pikaajalistele probleemidele on lisandunud Venemaa ja Ukraina konfliktiga kaasnenud majandussanktsioonide pärssiv mõju nii kaubavahetusele kui ka kindlustundele.

Sanktsioonide mõju Eesti majandusele ei ole seni olnud eriti suur. Konflikti edasise laienemise ja sanktsioonide lisandumise korral võivad aga riskid majanduskasvule ja finantsstabiilsusele kasvada.

Rootsi kinnisvara hinnad mõjutavad

Kinnisvara hindade tõus ja eluasemelaenude kasv on Rootsis jätkunud ning sellest tulenevad kestavad riskid Eesti pankadele. Rootsi suured pangagrupid rahastavad oma tegevust suurel määral finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Kui investorid peaks pankadega seotud riske ümber hindama, võib see muuta pangagruppide rahastamise märksa keerulisemaks ja kallimaks. Lisaks sellele võib kinnisvara hindade langus tuua kaasa eratarbimise ja investeeringute vähenemise kaudu majandusaktiivsuse kahanemise. Rootsi finantsjärelevalveasutus on teavitanud, et riskide maandamiseks peavad Rootsi pangad suurendama likviidsus- ja kapitalipuhvreid.

Tänu Eesti ettevõtete ja majapidamiste heale finantsseisule paranes Eesti pankade laenukvaliteet ja selle jätkumist on oodata ka järgmisel aastal. Laenuportfelli kvaliteedi paranemine toetas pankade kasumlikkuse säilimist ja selle tulemusel pankade kapitaliseeritus tõusis.

Kuigi Venemaa sanktsioonide mõju võib üksikutele ettevõtetele olla väga suur, on see ettevõtlussektorile tervikuna siiski üsna tagasihoidlik, mistõttu on ka sellest tulenev krediidirisk pankadele pigem piiratud. Lisaks sellele asub Eestis tegutsevate pankade varadest Venemaal vaid väike osa.

Kinnisvaraturg on stabiliseerumas